Tervishoid ja arstiabi

Ravikindlustus

Igal Eesti alalisel elanikul, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval isikul, kelle eest makstakse või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu, on õigus ravikindlustusele. Kui isik töötab mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, siis saab ta ravikindlustuse selles riigis, kus tema eest makstakse sotsiaalmaksu.

Alla 19-aastastele isikutele on ravikindlustus garanteeritud sõltumata sellest, kas nende vanemad töötavad või mitte. Arstile pääsemiseks peab kaasa võtma isikut tõendava pildiga dokumendi. Alla 15-aastased võivad kindlustuse tõendamiseks esitada isikut tõendava dokumendi asemel Euroopa ravikindlustuskaardi.

Ravikindlustuse alustamiseks, lõpetamiseks ja peatamiseks vajalikud dokumendid on kohustatud haigekassale esitama tööandja. Tööandjal tuleb kindlustusandmed esitada haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul pärast lepingu jõustumist. Töösuhte lõppemisest peab tööandja teatama haigekassale kümne kalendripäeva jooksul alates töölepingu lõpetamisest.

Haigekassas tööandja kaudu kindlustatud inimestel kehtib ravikindlustus veel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.

Arstiabi

Igal ravikindlustatud Eesti kodanikul on perearst. Perearsti saab kindlustatu ise valida, esitades avalduse otse perearstile tema nimistusse saamiseks. Neile, kes pole endale ise perearsti valinud, on selle määranud maavanem,

Perearsti-abi on ravikindlustatud isikule tasuta. Ravikindlustuseta isikul tuleb perearsti teenuse eest maksta ise. Oma perearsti nime saab kontrollida:

• riigiportaalist haigekassa e-teenuses Ravikindlustuse ja perearsti info;
• haigekassa klienditeenindusbüroost;
• helistades haigekassa infotelefonil 16363.

Perearst osutab üldarstiabi, tagab tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja järjepidevuse. Perearsti töövaldkonnad on:

• tervise edendamine ja haiguste ennetamine;
• haiguste diagnoosimine ja haigete ravimine;
• aktiiv- või hooldusravile suunamine.

 Loe tervishoiu ja arstiabi kohta edasi siit.

Kui Sul tekkis küsimusi, kirjuta meile vasakul pool olevas suhtlusaknas või veronika@jmk.ee

Tööturg

Töötuna arvelevõtmine

Registreeritud töötu on inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ja otsib tööd.

Kui oled töötuna arvele võetud, aitab töötukassa Sul

• leida tööpakkumisi ja sobivat tööd;
• täiendada töö otsimise oskusi;
• saada tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi;
• lahendada töö otsimisel või tööle asumisel tekkinud probleeme.
• Töötuna arvel olles on Sul õigus taotleda töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust.

Töötuna arvelevõtmiseks tuleb pöörduda isiklikult sobivasse töötukassa osakonda konsultandi vastuvõtule, võttes kaasa:

• kehtiva isikut tõendava dokumendi (isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart, Eesti kodaniku pass, diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat. välismaalase pass, ajutine reisidokument, meresõidutunnistus, tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba);
• töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse taotlemise korral viimase töösuhte lõppu ja põhjust tõendav dokument (tööleping või teenuse osutamise leping), töötuskindlustushüvitise taotlemisel tööandja tõend kindlustatule.

Lisaks sellele võib Eesti kodanik või välismaalane oma isikut tõendada ka dokumendiga, mis ei kajastu eelnevas loetelus, kui dokumendile on kantud kasutaja nimi, foto või näokujutis, allkiri või allkirjakujutis ja sünniaeg või isikukood. Isikuandmete tuvastamiseks sobib dokument vaid siis, kui ta on kehtiv.

Selleks, et Sind töötuna arvele võtta, küsib konsultant Sinult asjakohased andmed ning sisestab need töötukassa infosüsteemi. Pärast töötuna arvelevõtmist koostate koostöös töötukassa konsultandiga hiljemalt 30 päeva jooksul individuaalse tööotsimiskava.

Vaata rohkem infot tööotsijale Töötukassa lehelt.

Vaata siit rohkem infot töö ja töösuhete kohta.

Suuremad töötsinguportaalid Eestis on http://www.cvkeskus.ee ja http://www.cv.ee/ 

Kui Sul tekkis küsimusi, kirjuta meile vasakul pool olevas suhtlusaknas või veronika@jmk.ee

Õigusabi Eestis

Õigusabi jagavad õigusbürood, advokaadibürood ja notarid. Lihtsamat õigusabi osutavad vähekindlustatud abivajajaile mitmed mittetulundusühingud ning riigi õigusabi süsteem võimaldab vähekindlustatuile advokaadi abi. Riigiametites on informatsioonitelefonid, millele helistades võib küsida huvipakkuvat informatsiooni. Pöörduda võib ka valla- ja linnavalitsuste poole, kus võib juriidilise haridusega ametnike käest õigusalast nõu saada.

Riigi õigusabi on isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine. Riigi õigusabi osutab advokaat ning õigusabi antakse kohtueelses menetluses (tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjades), kohtumenetlustes (tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusasjades), täitemenetluses, haldusmenetluses, teistmismenetluses, õigusdokumendi koostamises või muus õigusalases nõustamises või esindamises. Riigi õigusabi tähendab, et õigusteenuse eest maksab esialgu riik, siiski võidakse õigusabi määramisel panna kohustus tasuda osaliselt ise või maksta õigusabikulud osaliselt või täielikult tagasi pärast kohtuvaidluse lõppu. Tasuta selgitusi riigi õigusabi võimaluste kohta annavad ka advokaadibürood.

Tasuta õigusabi

Justiitsministeeriumi ja Õigusteenistuse büroo SA hallatava õigusabiportaali www.juristaitab.ee eesmärk on aidata inimestel leida vastuseid igapäevaelus ette tulevatele õiguslikele küsimustele. Kuni 15. detsembrini avas Juristide Liit koostöös Justiitsministeeriumiga Tallinnas, Tartus ja Jõhvis Õigusapteegid, kus saavad inimesed tasuta õigusabi.Õigusteenustyse büroo SA juristide vastuvõtud toimuvad Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Jõhvis.

Tasuta õigusabi jagab periooditi ka Tartu Ülikooli üliõpilaste õigusabibüroo, kus õigusnõustajateks on üliõpilased, kes veel täielikult juriidilist haridust ei oma. Üliõpilaste õigusbüroo asub Tartus Näituse 20, ruumis 115. Vastuvõtt toimub esmaspäevast reedeni kell 16-19 ja laupäeviti kell 11-14. Vaata lähemalt siit.

Tallinnas jagavad üliõpilased tasuta õigusabi Tallinna Linnakantselei teenindusbüroos Vabaduse väljak eesti keeles esmaspäeviti kell 12-14; teisipäeviti kell 10-13 ning neljapäeviti ja reedeti kella 10-13. Teisipäeviti kell 14-17 ning neljapäeviti kell 13-14.30 teenindatakse eesti ja vene keeles.

Vaata rohkem infot Eesti õigussüsteemi kohta https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/oigusabi
Võlanõustamisel on abiks www.minuraha.ee 

Kui Sul tekkis küsimusi, kirjuta meile vasakul pool olevas suhtlusaknas või veronika@jmk.ee

Juhiload ja juhtimisõigus

Soovid taotleda juhiluba või tahaksid teada, kas Sinu koduriigis väljastatud juhiluba kehtib?

Eestis peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia. Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa ja registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik.

Eestis kehtib:

• Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis väljaantud juhiluba;
• 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud konventsiooni kohane juhiluba. Vaata riikide nimekirja siit;
• Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhiluba koos rahvusvahelise juhiloaga. Vaata riikide nimekirja siit;
• Eestiga vastastikuse juhilubade tunnustamise rahvusvahelise lepingu sõlminud välisriigi juhiluba, mis kehtib vaid tingimusel, et isiku juhtimisõigust ei ole juhiloa väljastanud riigis peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud.

Vaata rohkem infot juhtimisõiguse ja juhilubade kohta Maanteeameti kodulehelt.

Eestis aktiivselt tegutsevad autokoolid leiad siit.

Kui Sul tekkis küsimusi, kirjuta meile vasakul pool olevas suhtlusaknas või veronika@jmk.ee

Elamisluba- ja tööluba

Otsid infot elamis- ja tööloa kohta Eestis?

Elamisloa andmisel või pikendamisel väljastatakse välismaalasele elamisloakaart. Elamisloakaart sisaldab kasutaja isikuandmeid, elamis- ja tööloa andmeid, fotot ja sõrmejäljekujutisi. Elamisluba vajavad kolmandate riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud. Elamisluba võib olla tähtajaline (kehtivusajaga kuni 5 aastat) või pikaajaline. Riigilõiv elamisloakaardi eest on 30,67€, kiirkorras väljastamisel 63,91€.

Eestis tähtajalise elamisloa alusel elaval välismaalasel, peab Eestis töötamiseks olema tööluba. See on luba, millega antakse välismaalasele õigus Eestis töötada niikaua, kuni tööluba kehtib. Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba Eestis töötamiseks, ei ole tööluba tarvis.

Vaata rohkem infot elamislubade ja töölubade kohta Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.

Kui Sul tekkis küsimusi, kirjuta meile vasakul pool olevas suhtlusaknas või veronika@jmk.ee

Teretulemast!

Teretulemast uusmigrantidele* mõeldud e-nõustamise kodulehele!

E-nõustamine on osa MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse poolt rakendatavast projektist "Tugiisikuteenus uusmigrantide lõimumiseks Eestis (TULE)", mida rahastab Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ja Kultuuriministeerium ning toetab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Kui Sul on küsimusi  elukorralduse kohta Eestis või soovid saada konkreetset teavet näiteks elamis- ja töölubade, õppimisvõimaluste või õigusabi kohta, esita oma küsimus e-posti teel veronika@jmk.ee või vasakul pool olevas suhtlemisaknas. Palun märgi juurde oma nimi ning päritoluriik.

Püüame Sinu küsimusele vastata võimalikult kiiresti, vähemalt ühe tööpäeva jooksul.

*Uusmigrant on kolmandast riigist pärit kodanik, kes on Eestis seaduslikel alustel elanud kuni kolm aastat.